Page 5 - Lääneranna valimisliit 2021

www.lrvl.ee
5
on see keskkond, kus nad elavad, ning kui oluline on hoida elus kogukonda ühendavaid kombeid ja traditsioone. Tihti aga ei ole noortel vajalikke vahendeid ega vanemate põlvkondade tuge oma ideede elluviimisel, kuna kõige vanemad põlvkon- nad ei tunne tihti ise enam nii suurt vajadust oma kogukonda panustada. Nii jäävad paljud mõtted
Kaasaegne haridus
ja koolivõrk ning
huviharidus Arno Peksar 105
Janar Sõber 106
Lääneranna vald on suur, hõreda asustusega ning soode ja metsadega tugevasti liigenda- tud. Täna teenindab meie valla territooriumil lapsi seitse üldhariduskooli – kuigi lähtuvalt laste arvust ei ole üheski neist õpilasi piisa- valt – ning kolm huvihariduskooli. Ühinemise ajal sai kokku lepitud, et pärast ühinemist val- la koolivõrku ei kärbita, vaid teatud perioodil säilib stabiilsus ning kohe ei alustata ulatusli- ke muutustega.
Nagu enamikel Eesti omavalitsustel, nii jätkub ka meil elanike ja laste arvu vähenemine, üha rohkem õpetajaid hakkab jõudma pensioniikka ning noor- te õpetajate pealekasv ei rahulda meie vajadusi. Ka viimase nelja aasta jooksul on laste arv aina vähe- nenud ning vald on pidanud õpetajate riiklikule palgatoetusele igal aastal ühe suurema summa lisama. Kaugus suurematest keskustest on andnud meile lisapõhjuse, et Lihulas gümnaasiumiharidu- se pakkumisega jätkata, kuigi ka seal kasvab riigi eraldatava raha ja tegeliku vajaduse vahe jõudsalt.
Ühinemise järel on meil nüüd ühe huvikooli asemel kolm. Kunsti- ja muusikakallakuga koolile on lisan- dunud spordikool koos uue spordihoone valmi- misega. Massusse on ratsaspordi baasil tekkinud vastav erahuvikool. Lisaks huvikoolidele antakse huviringides vastavat haridust valla kõikide üldha- riduskoolide juures. Mis tähendab et ka väiksema- tes keskustes on head huvihariduse omandamise võimalused.
ainult mõteteks. Noortevolikogu on see organ, mis kogub taolised ideedest pakatavad noored kok- ku ning aitab mõtteid ja algatusi ellu viia nii noo- re kodukohas kui ka mujal vallas. Lisaks toetavad noortevolikogu liikmed teineteise ettevõtmisi ja julgustavas jätkama.
Suuri kirgi on kütnud varalahkunud vallavanema Mikk Pikkmetsa initsiatiivil tellitud ülevaade valla tulevikuväljavaadetest demograafilise situatsiooni analüüsi baasil. Ehk sellest, kui palju väheneb lähe- ma paarikümne aasta jooksul valla elanikkond ja ka õppima asuvate laste arv. Analüüsi tulemuseks olnud kuvand ei olnud rõõmustav kellegi jaoks, eri- ti laste arvu perspektiivist. Kahjuks ei jõutud sealt edasi kuhugi. Statistika jäi lihtsalt statistikaks, val- la arengukava (olgu siis haridus eraldi kaustas või kõik koos nagu varem) on samas seisus. Kui keegi loodab imesid, siis võib seda juhtuda 1–2 kooli piir- konnas, mitte vallas üldiselt.
Seni on suudetud hoida koolides hariduse kvali- teeti, mis peabki olema hariduse andmise peamine eesmärk. Iga meie vallas kooli lõpetav noor peab saama piisavalt hea ettevalmistuse, et jätkata oma haridusteed kas kutse- või kõrgkoolis. Meie valla koolides õppivad noored on olnud edukad erine- vatel konkurssidel, aineolümpiaadidel ja spordi- võistlustel, mis kinnitab meie senise koolivõrgu tugevust.
Üldiselt on meie koolihooned hea füüsilise kesk- konnaga (mõned paremas, mõned halvemas seisus sõltuvalt senistest investeeringutest), kuigi alati on hoonetes ruume, mis vajavad remonti. Samas, las- te arvu vähenemisega jääb neis hoonetes üha roh- kem pinda üle. Mida siis vaba pinnaga teha? Saab minna seda teed, kus kõik antud piirkonnas paku- tavad teenused ja tegevused koondatakse kokku ja koolihoone muutub kaasaegseks paljude funkt- sioonidega kogukonnakeskuseks. Kui veel pinda üle jääb, siis saab seda erasektorile pakkuda. Tei- ne võimalus on ehitada väiksemaks olemasolevad koolihooned, kus on ruumid kohandatud täpselt konkreetse piirkonna vajadustele. Ümberehitus on küll kallim, aga kahandab hoone ülalpidamiskulu- sid, mis on jätkusuutlikkust silmas pidades väga oluline aspekt.
Noortevolikogu on organisatsioon, mis loob ja hoiab väärtusi ning julgustab, annab võimaluse ja ühendab.
Järgmise volikogu koosseisu ajal tuleb alustada pika protsessiga, kus arutatakse koolipiirkonna kogukondadega läbi, kuidas konkreetse kooliga ja koolihoonesse planeeritavate teenustega edasi minna. Eesmärk on senistes piirkondades võima- likult kaua koolihariduse andmise võimalus säili- tada. Kui on näha, et laste arvu langus on ajutine, siis tuleb säilitada hoones kooli taas laiendamise võimalus. Kui ruume kasutatakse mitmel otstarbel, siis on see kergesti teostatav. Koolide säilitamise juures ei saa teha järeleandmist õppekvaliteedi langemise arvelt ega ka pakutavate tugiteenuste kvaliteedi osas. Sõltuvalt õpilaste arvust on kva- liteetse hariduse säilitamiseks erinevaid lahen- dusi, näiteks säilitada kodulähedane kool 4- või 6-klassilisena. Kindlasti peame ennetama olukor- da, kus koolihoone või õppesisu kvaliteedi ajale jalgu jäämine sunnib peresid „jalgadega hääleta- ma“. Huvihariduse osas võib olla otstarbekas kaks munitsipaalhuvikooli ühendada, kui see on kõike hoolikalt kaaludes võimalik. Huviringide toimimine peab jätkuma võimalikult palju kohapeal.
Suurematest investeeringutest peab üpris kohe selgeks saama, kas Lihulas läheb vana koolihoone renoveerimiseks või saab ehitada ühe uue hoone- osa. Viimast lähenemist toetaks see, et ka Lihula koolis tuleks hoone mahtu jõudsalt vähendada. Teiste koolihoonete investeeringute osas tuleks läheneda kogukonnakeskuste põhimõttel, kus piirkonna kõik teenused koondatakse üldkulude vähendamiseks võimalikult kompaktsele pinnale.
Lahendusi otsima sunnib meid perspektiiv, kus üha suurem vahe tekib õpetajate palkadeks riigilt antava summa ja tegeliku vajaduse vahel. Seda suurenevat rahalist puudujääki kattes jõuame olu- korda, kus muid tegevusi või teiste valdkondade investeeringuid tuleb piirama hakata. Seetõttu on oluline kohandada koolivõrku valla tegelikule olu- korrale vastavaks, samas võimalikult kaua kodu-