Kui hakata kirjeldama Lääneranna valla loodust, siis ei saa mööda ega ümber piirkonna inimasustusest. Lähtudes esimestest kirjalikest allikatest, oli siin moodustunud neli muinaskihelkonda. Ning sellele eelnevast ajast on meil teada arvukalt muinasmälestisi: muistsed põllud, ohvrikivid, kalmed jm. See näitab, et piirkond on olnud pikka aega ja laialdaselt asustatud – seega on inimesed keskkonda oluliselt mõjutatud.
Kui nüüd jätta välja rabad ja sood, mis pole põlluharimise käigus kuivendatud, siis ainult need maastikuelemendid on inimtegevusest vähe mõjutatud. Ülejäänu alates ranna- ja puisniitudest, loopealsetest kuni püsivate põllu- ja metsaaladeni välja on kujunenud niisugusteks, nagu me neid näha ja kaitsta tahame, just inimmõjutuse tulemusel. Ning need ei püsi sellisena ilma inimeseta.
Vaadates seda, mis asub looduses Lääneranna valla territooriumil, on meil väga palju, mille üle uhkust tunda, mida ise rõõmuga nautida ja külalistele näidata. Laialdased roostikud täis linde, uhked kadastikud, suured rabad. Rääkimata väiksematest maastikuelementidest kuni paljude kaitsealuste liikideni välja. Liigirikkusest annab märku seegi, et kunagi on fikseeritud Laelatu puisniidul kõige liigirikkam ruutmeeter ning Lääneranna territooriumil ei kasva ainult väike osa Eesti looduslikest orhideedest. Et väärtuslikku on nii palju, siis ajapikku on kaitse alla võetud juba pea pool territooriumist ning suur osa rannikumerest.
Vaadates ettepoole, ei pruugi kõik nii ilus paista. Inimmõju kadudes kasvavad kinni need väärtuslikud kaitstavad maastikud, mis on loodud pikaaegse inimmõjutuse tulemusel. Praegu toimetavad neil maastikel veel vähesed põllumehed ja entusiastid. Vaja oleks aga lisaks kinnikasvanud maastikelt raiuda võsa ja harvendada kadastikke, et taastada laialdasemalt kaitse alla võetud aladel maastikukultuure.
Loodame, et mõistliku kompromissiga on Lääneranna vallas võimalik järeltulevatele põlvede jaoks kaitsta meie väärtuslikku loodust sellisel kujul, nagu see kunagi inimtegevuse tulemusena kujunes, samas säilitades hea elukeskkonna siinsetele inimestele, et nad ei koliks mujale otsima korralikku töö- ja elukohta. Kõik see on meie enda soovida ja teha.
Arno Peksar / nr 143
Galerii fotod: A.Peksar
Galerii fotod: K.Kaisel