Tulevases Lääneranna vallas saab olema ligi 500 km avalikke kohalikke teid, täpsemalt 482 km, millest enamus on kruusateed. Tolmuvaba kattega on ainult kuuendik ehk u 80 km. Olgugi, et elanikke ehk nende teede peamisi kasutajaid on ainult 5600, siis keegi meist ei soovi elada pidevas kruusatolmus. Lääneranna valimisliit on võtnud eesmärgiks jätkata suuremaid investeeringuid kohalikesse teedesse kui ainult riigi poolt saadav toetus. Ilma teedeta ei arene miskit – ei soovi siia elanikud tulla ega tagasi pöörduda ega ole võimalik ettevõtetel areneda.
Tänaseks on mitmed liituvad vallad juba alustanud mustkatete rajamist tihedamalt asustatud küladesse ja nendele lõikudele, kus möödasõitev liiklus pidevalt tolmu üles tõstab. Lisaks kohalikele teedele on vaja koostöös riigiga ehk Maanteeameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viia mustkatte alla mitmed riigimaanteede lõigud, mis uues vallas saavad oluliseks nii vallasiseselt kui ka maakondlikult. Näiteks Ahaste–Koonga– Vanamõisa–Kirbla lõik, mis osadel lõikudel vajab renoveerimist ja suures osas ka mustkatte rajamist. Samuti on oluline Varbla–Väänja tee renoveerimine ja puuduval osal mustkatte rajamine. Maakonna bussiliinide marsruute ja elanike paiknemist arvestades on vajalik koostöös riigiga rajada mustkate ka Ridase– Saastna maanteele ja Massu–Mõisaküla– Salevere teele. Koonga vallas oleme viimase kolme aastaga rajanud 15,5 km mustkattega teid ja renoveerinud 22 km kruusateid ning lisaks on saanud mustkatte riigile kuuluvad Pärnu- Jaagupi–Kalli maantee Koonga ja Vahenurme vaheline lõik ja peaaegu tervenisti ka Koonga– Mihkli vaheline lõik. Seeläbi on saanud tolmuvaba kattega ligipääsu varasema kahe küla asemel üksteist küla, kus elanike arv suurem ja teede kasutatavus intensiivsem.
Enne kui alustatakse mustkatete rajamisega, on enamusel teelõikudel vaja renoveerida ja tugevdada teede aluseid. Esiteks selleks, et vältida rööbaste ja aukude tekkimist, kuna mustkattega teed ei saa hööveldada, ning teiseks seetõttu, et on kasvanud teedel liikuvate sõidukite kaal. Põllumajandussektor kui meie piirkonna suurimaid tööandjaid on pidevas arengus ning seetõttu on masinad läinud järjest suuremaks ja raskemaks. Samuti vajavad tugevaid teid nii metsandusettevõtted kui ka kaevandusi teenindavad veokid. Uues vallas on teede ehituseks vajaminevad materjalid kõik lihtsamini kättesaadavad: kruus, liiv, dolokivi. Rakendame tekkivat terviklikku võimalust ja kasutame neid maavarasid kogu uue valla teedevõrgu arendamiseks.
Teedevõrguga käib käsikäes ka tänavavalgustus, mis suurendab turvalisust nii jalgsi kui sõidukiga liikumisel. Koonga ja Lihula vald on tänaseks taotlenud ja saanud positiivse rahastamisotsuse tänavavalgustuse renoveerimiseks, misläbi saavad uue valgustuse kokku seitse küla. Järgnevatel aastatel tuleb taotleda toetust ka teiste külade valgustuse renoveerimiseks ning lisaks selleks, et paigaldada autonoomseid valgusteid bussipeatustesse ja teistesse valgustust vajavatesse kohtadesse.
Teed ja tänavavalgustus on eelduseks headeks transpordilahendusteks. Olgu selleks siis valla sisene või maakondlik ühistransport, ettevõtlust toetav transport või elanike eraautode liikumisvõimalused.
Teede järel on üheks suurimaks väljakutseks ühistranspordi korraldamine nii maakondlikult kui vallasiseselt. Praegused vallavalitsused on alustanud koostöös Pärnumaa Ühistranspordi-keskusega võimalike lahenduste väljatöötamist, et tagada paremad ühendused valla erinevate keskuste vahel ning ka maakonnakeskuse Pärnuga. Eesmärgiks on, et meie lastel oleks võimalik omandada haridus ja huviharidus kodu lähedal, jõuda tööle õigeks ajaks ning tagada ka kiired ühendused Pärnu suunal nii, et inimestel oleks võimalik ka ühistranspordiga tööl käia.
Mikk Pikkmets / nr 166 / Lääneranna vallavanema kandidaat
Korras teed on just õige märksõna, et kaugel maal saaks toimida tugev ja toimekas ettevõtlus. Meil on inimesi, kes soovivad töötada võimalikult kodu lähedal, et ei peaks raiskama kallist aega linna tööle sõitmiseks. 4–5 aastat tagasi, toimeka ettevõtjana, ei kujutanud ma kuidagi ette, et saaksin viletsate teedega külas ettevõtlust arendada, sest siia ei tahtnud tulla ei töötaja, kuller ega veel vähem klient.
Tänaseks on Koonga vallas teede võrgustik tublisti paranenud ja kogu muu vajalik taristu olemas ning ettevõtjana eelistan kindlasti siia jääda ega mõtle enam linna kolimisest. Olen maal sündinud ja kasvanud ning just siit saanud tugeva töötahte ja eluterve talupoja mõistuse, millega suurel turul läbi lüüa. Just talupoja mõistus on see, mis eristab meid teistest – suudame võimalikult väikeste vahenditega palju ära teha. Täpselt sellised on ka meie valdade eelarved, kuna inimesi on vähe, on ka eelarve väike, aga sellest hoolimata oleme alati leidnud lahenduse.
Koostöös peitub jõud. Hea näitena võiks tuua selle, et kui Koonga vallas saime tänu toetustele lammutada 5 tühjalt seisvat ja lagunevat kortermaja, siis koostöös kohalike ettevõtjatega ehitati saadud materjalist mitu kilomeetrit teede alust, mille vald kattis kruusaga ning lihtsalt, kiirelt ja odavalt oli saanud prügist korralik sõidutee.
Viimased neli aastat olen tundnud tugevat valla ja kohaliku ettevõtja koostööd. Kui oleme ise mõne aktsiooniga alustanud, siis on vald ka kiirelt meiega liitunud ja kaasa aidanud. Hea näide on teede äärte võsast ja puudest koristamine. Kohalikud inimesed ja ettevõtjad tegid alguse, et nende kodutee muutuks paremaks ning kiirelt liitus sellega vald ja mõne ajaga oli kasinast kruusateest saanud kõvakattega pinnatud tee. Ei saa vald ilma meieta ega saa meie ilma vallata.
Mulle ei ole kunagi meeldinud suhtumine, kus öeldakse, et korrastatavat teevõrgustikku on nii palju, et meil ei ole selleks piisavalt vahendeid. Tee saab kusagilt alguse ja seda tee osa kasutatakse ka kõige rohkem, järelikult peab just sellest algusest peale hakkama ja varsti jõuame ka sinna lõppu.
Tee ehitajana käisin välja ideed, kuidas kiirelt ja odavalt saaks võimalikult palju teid ära pinnata ning mul on hea meel, et praegune Koonga Vallavalitsus minu õpetussõnu kuulda võttis, sest, nagu öeldud, on viimase nelja aastaga pinnatud 15,5 km suuremate külade teid ning 22 km selleks ettevalmistatud. Ei vallavanem, abivallavanem ega keegi teine ei pea ja ei saa olla kõikide alade ekspert, vaid tähtis on, et nad oskaksid õigest kohast nõu ja abi küsida – suhtlemises peituvad lahendused.